Juustu liigutamise õpetus

Juustu liigutamine on sportlik ajaviitemäng, mille käigus juust muudab asukohta taustsüsteemis välise mõjuri kaasabil. Väliseks mõjuriks on juustu liigutamise lihtvariandis inimese käsi, kitsamalt võttes sõrm(ed), peopesa, käeselg, küünarvars või küünarnukk. Juustu liigutamise taustsüsteemiks on reeglina toidulaud, töötasapind köögis, külmutuskapi riiul vms. olmes esinev alus, millele saab juustu asetada. Variatsioonis esineb taustsüsteem veel ka kombinatsioonis juustukarbi või vastava konteineriga, millesse juust asetatakse juustu liigutamise vaheaegadel. Üldjuhul on tarbijapakend enne juustu liigutamist juustult eemaldatud. Juustu liigutamise eest antakse punkte nii soorituse kui ka stiili eest. Võidab mängija, kellel on mängu lõpuks rohkem punkte.

Juustu liigutamise kultuuriline ja ajalooline taust.

Juust kuulub meie toidulauale(töötasapinnale köögis, külmikusse) juba hallidest aegades aegadest peale (hallitusjuust veelgi kauem). Lähemalt juustust ja tema valmistamisest on kirjutatud siin.

Juust jagatakse liikidesse ja sortidesse. Esimesed on ajalooliselt välja kujunenud vastvalt erinevates piirkondades väljakujunenud juustuvalmistehnoloogiatele, viimased aga on tekitatud erinevate juustutootjate poolt esimese liigituse mitmekesistamiseks. Mõningad spetsialistid arvavad, et juustu lai sortiment, selle tekitamine ja säilitamine on omamoodi seltskondlik ajaviitemäng, milles osalevad peamiselt juustutootjad ning jae- ja hulgikaubandusettevõtted, ja mille eesmärgiks on juustu liigutada soovivate inimeste seas segaduse tekitamine ja seeläbi omale punktide teenimine.

Vaatleme nüüd mõlemat juustu jaotust lähemalt. Juustu liigid on näiteks koorejuust, toorjuust, sulatatud juust ja suitsujuust ning mõningad rahvusvahelised liigid nagu mozzarella, camemebert, rochefort, brõnsa ja sulugun.

Siinkohal vaatleme juustu liigutamise seisukohalt ainult koorejuustu, kuna sellega on meil üldjuhul enim kokkupuuteid, samas on ta meile ka sotsiaalselt lähedane. Koorejuustu(edaspidi juust) traditsiooni algus meie vabariigis langeb aastasse 1939, mil Saksa Riigi ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel sõlmiti Moskvas nende riikide välisministrite, härra Joachim von Ribbentropi(30.04.1893-16.11.1946) ja seltsimees Vjatšeslav Molotovi(25.02.1890-8.11.1986), vahel vastastikuse abistamise ja mittekallaletungi leping. Nimetatud leping andis Eesti töörahvale 1940-l aastal kukutada kodanluse võim ning asuda ehitama sotsialismi Nõukogude rahvaste vennalikus peres. Sotsialismi ehitamise katkestas saksa fašistlike röövvallutajate sõnamurdlik kallaletung NSV Liidule 1941. aasta suvel. Aastateks katkes sotsialistlik ülesehitustöö, Eesti rahvas aga ägas fašistlike okupantide ja nende eesti kodanlastest lakeide ikke all. Kui võidukas Punaarmee Eesti NSV 1944. aastal vabastas, sai Eesti töörahvas taas näidata oma kiindumust sotsialistlikusse kodumaasse, töösse ja vennalikku Vene rahvasse ning teistesse vennasrahvastesse, tähistades seda hoogsa ülesehitustööga. Põllumajanduse ja tööstuse ümberkorraldamine sotsialistliku mudeli järgi ning plaanimajanduse sisseseadmine andsid hoogsa tõuke koorejuustu valmistamise traditsioonidele. Tänu Nõukogude võimule said laiad töötava rahva massid oma juustu liigutamise taustsüsteemi ühe väärtuslikuma, seni neile kõrge hinna tõttu kättesaamatu olnud toote: koorejuustu, mis vahetas välja seni laialt levinud väheväärtuslikud toorjuustu ja kohupiima.

Nõukogude korra tingimustes tekkis rida juustu valmistavaid ettevõtteid ja artelle, mis sotsialistliku plaanimajanduse tulemusena reorganiseerusid ajapikku suurteks, võimsateks ja moodsateks piimakobinaatideks, kus töötas tuhandeid inimesi. Koos tootmise laienemisega laienes ka sortiment. Meie rahvale olid muidugi eriti südamelähedased muidugi juust "Eesti" ja juust "Vene", samuti avanes meie töörahval võimalus liigutada mitmeid välismaise pärisoluga juuste nagu juust "šveitsi", juust "kera, hollandi" ja juust "leib, hollandi". Nõukogude Eesti üksväljapaistvamaid tegelasi, moodsa sotsialistliku agrotööstuskompleksi üks rajajaid ja Eesti ning Nõukogude töölisliikumise tegelane oli seltsimees "Arnold Rüütel.

Käesoleval ajal, seoses Eesti ingreerumise Euroopa Liitu, on meie turul jõudsalt kanda kinnitanud juustud "Atleet", "Atleet Light", "Hiirte juust" ja paljud teised. Tänapäeval on nõukogude okupatsiooni ajast pärit tontlikud "piimakombinaadid", mis olid rajatud Moskva ja teiste suurlinnade nomeklatuuri nõudmisi silmas pidades, asendunud säästlike ja hubaste väiketootmisettevõtetega. Uued ettevõtted vastavad igati euronõuetele, on puhtad ja valged, seal töötavad inimesed käivad regulaarselt tervisekontrollis, seetõttu ei ole ka karta tõvestatavte mikroorganismide sattumist juustusse ja sealtkaudu juustu liigutamise välis(t)ele mõjuri(te)le. Nendele ettevõtetele, mis pole veel viidud euronõuetega kooskõlla, on saadaval mitmed abiprogrammid, mille raames pakutakse nõustamist, investeeringute vahendamist ning otsest toetust, millest ühe näitena võiks tuua SAPARD'i(Special Accession Programme Agriculture Rural Development).

Juustu liigutamise ettevalmistus

Juustu liigutamise esimeseks etapiks on liigutamiseks sobiva juustu valimine. Tänapäeval ostetakse juust post(selverist, kaubahallist), harvemini turult. Juustu valimisel tuleb silmas pidada asjaolu, et juustu liigutamisel antakse punkte ka liigutatava juustu konsistentsi, lõhna ja värvuse eest. Seetõttu on soovitav osta pehmem juust("Hollandi leibjuust", "Atleet"). Eelpool nimetatud omaduste kontsentreerimisel on oluline ka juustu käsitlemise ja säilitamise tehnoloogia. Kõige paremini saab liigutamiseks sobiva juustu kui järgida alljärgenavid protseduure:
-pärast ostmist eemaldatakse juustuls tarbijapakend
-juust asetatakse suletavasse ja soovitavalt läbipaistvasse konteinerisse ning paigutatakse otsese päikesevalguse kätte
-mõne päeva pärast relotseeritakse juust konteinerist alustassile, väikesele taldrikule või muule sobivale avatud alusele ning paigutatakse sooja pimedasse kohta.
-umbes viis päeva pärast juustu ostmist teha kindlaks juustu sobivus liigutamiseks
-sobiva konsistentsi, lõhna ja värvuse saavutanud juust viiakse võistluspaika

Juustu liigutamise võistlus

Võistluspaigaks valitakse tasane pind. Sobivaim koht selleks on söögilaud, selle puudumisel mõni muu laud, köögi töötasapind või muu tasapinnaline koht, kuhu saab liigutamiseks ette nähtud juustu asetada. Looduses võib valida näiteks kiviterrassi, trepiäärise, lameda kivi või muu sarnase koha.

Juust asetatakse ettevaatlikult võistluspaika. Variatsiooni korral asetatakse juust võistluspaika koos aluistassi, lõikelaua või konteineriga.

Mängijad loosivad endi seast liisuheitmise teel välja mängujuhi. Mängujuht palub kõigil seista juustu poole sejaga ning liigutab juustu käega, jalaga, ninaga, lõuaga või abivahendeid nagu kahvel, joonlaud, pliiats, kasutades.

Kui mängujuht on juustu liigutanud, palub ta mängijatel ümber pöörata ja küsib nende käest "Kes liigutas mu juustu?". Mängijad vastavad järjekorras "Sina" ja lisab, millega mängujuht juustu liigutas või "Mitte keegi" sõltuvalt sellest, kas mängujuht nende arvates liigutas juustu või mitte. Kui kõik mängijad on vastanud, antakse mängijatele punkte järgmiselt:

Baasvariant, kus juust asetatakse võistluspaika ilma alustassi, lõikelaua või konteinerita:

-abivahendit kasutades:
    liigutas      - 2p. mängujuhile,  1p. mängijale
    ei liigutanud - 1p. mängijale,   -3p. mängujuhile
-jalaga:
    liigutas      - 4p. mängujuhile,  1p. mängijale
    ei liigutnaud - 1p. mängijale,   -1p. mängujuhile
-käega:
    liigutas      - 6p. mängujuhile,  1p. mängijale
    ei liigutanud - 1p. mängijale,   -1p. mängujuhile
-lõuaga:
    liigutas      - 8p. mängujuhile,  1p. mängijale
    ei liigutanud - 1p. mängijale,   -1p. mängujuhile
-ninaga:
    liigutas      - 10p. mängujuhile, 1p. mängijale
    ei liigutnaud - 1p. mängijale,   -1p. mängujuhile

kuivanud   - 0,50
värske     - 0,75
niiske     - 1,25
haiseb     - 1,65
hallitanud - 2,00

Mitme omaduse kooseksisteerimisel stiilipunktid liidetakse. Lõpliku summa saamiseks korrutatakse mängujuhi punktid stiilipunktidega.

Kui kõik mängijad on mängujuhile vastuse andnud, loeb kohtunik kokku õiged vastused ja arvutab igaühele punktid. Nüüd valivad mängijad endi seast välja uue mängujuhi ja senine mängujuht läheb mängijate sekka. Protseduuri korratakse kuni kõik mängijad on olnud ühe korra mängujuhid. Üldjuhul mängitakse kolm kuni neli ringi.

Võidab see, kes kogub mängu lõpuks enim punkte.

Juustu liigutamise tänapäev ja tulevik

Juustu liigutamine on praeguseks küllaltki noor harrastus. Seetõttu ei ole meil veel võimalik rääkida mingitest organisatsioonidest ega liitudest. Võistlusi korraldavad peamiselt omaalgatuslikult tekkinud huviliste grupid. Siinkirjutaja loodab, et lähematel aastatel populariseeritakse seda harrastust rahva hulgas ning juba mõne aasta pärast on meil Eestis juustu liigutajate ühendus või liit. Siinkohal tahaks avaldada lootust, et Eesti tõuseb rahvusvahelises juustu liigutamise liikumises juhtivale positsioonile kui maa, kus see tore harrastus on tekkinud.


Linnar Priimägi, Kaur Kender Arnold Fjodori p. RÜÜTEL Sündinud 1928. a., eestlane, NLKP liige1964. a., kõrgharidusega-lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Põllumajanduskandidaat. Dotsent. EestiNSV teeneline põllumajandustöötaja. 1949. a. Saaremaa nõukogu täitevkomitee põllumajandusosakonnas agrojaoskonna vanemagronoom. Aastail 1950-1955 teenis Sõjamerelaevastikus, seejärel oli Tartu põllumajanduse mehhaniseerimise koolis õpetaja. 1957. a. Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi direktori asetäitja, Tartu näidissovhoosi direktor, 1969.a. Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor. 1977. a. EKP Keskkomitee sekretär, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja. 1983. a. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. EKP Keskkomitee büroo liige. NSV Liidu Ülemnõukogu üheteistkümnenda koosseisu saadik. Eesti NSV Ülemnõukogu 7., 8., 9. ja 10. koosseisu saadik